Varsti olen vutiäss..

ehk siis kuidas mõnikord on meie tööülesandeks põllu pealt jalgadega kapsaid/salateid peenra pealt ära lüüa. Sisekülje löök on juba päris arvestatavaks muutunud :D Need ja ka paprikad kasvavad kilede vahel, nii et siis palju umbrohtu sinna ei tekiks ja siis on selle kilepeenra peal päris hea oma viha kapsaste peale välja elada.
Ega tegelikult siin palju midagi uut rääkida polegi. Eelmisel laupäeval tulid Stanthorpe'i eestlased meile külla, grill ja õlu. Meid oli kokku vist mingi 15 ja eestlasi tuleb linna aina juurde. Mingis mõttes suht kohutav, tahad midagi uut avastada ja ikka pead eestlasi igalpool nägema :D  (Aga Ann, sind ootan küll :D) Ann tuleb 8ndal detsembril Austraaliasse. Oeh, kui sa vaid teaks, kuhu sa ennast segad :D
Eile käisime Central pubis väljas, tähistamas Birgiti lahkumist. Ta hülgab meid täna paremate vete kasuks Sidneys. Enamus bossid tulid ka peole. Enne väljaminekut olime karavanipargi suures köögilaadses asjas. Peter mängis kitarri ja Kiku oli valmistanud meile võileiva- ja küpsisetordid. Nii head olid! Kiitused kokale.
Igatahes, ega järgneva kuu jooksul midagi suurt toimuma ei hakka vist. Nii et enne jõule väga midagi suurt teil siit leida ei ole :D
3.30 üles, 4.30 tööle, 4-5 ajal koju, kella 20 kandis magama, laupäeval väike pidu, pühapäev on puhkepäev. Ja selline rutiin veel järgmised kuu aega. Vahepeal peaks veel auto muretsema, ka maja võtmine Stanthorpe's on plaanis, tuleks odavam välja. Aga eks näeb, mis sellest saab.

Aga jube koduigatsus on peal, igatsen teid, mu kallid sõbrad ja pere ;) kolmas kuu pidigi ju kõige raskem olema. Kallistan mõttes ja tahan Tallinnasse ja emme-issi juurde!