Wednesday, November 9, 2011

Pühapäev on randipäev..

ehk siis kuidas me lõpuks farmitöö saime.

Tüdrukud tulid siia juba eelmise nädala keskel, liitusid Jaanuse ja Taneli ja Birgitiga ühe karavanipargis, kuhu meie Liisuga jõudsime pühapäeva õhtul. Vahepeal oli mul muidugi veel viimane tööpäev pubis, mida ma vist juba mainisin, millele järgnes Luke'i sünna, kus ma viibisin tüdrukutest ainukesena. See oli suht jube, magama sain küll peale 4, vaikselt pidu edenes, aga peale selle et olin ainuke eesti tüdruk, olin ma ka ainuke tüdruk üldse,kui välja arvata Luke'i ema ja ühe külalise naine. Aga see-eest tasuta palju õlut ja superhead grilli, mis seal ikka, ei ei ütle.
Liisu tuli siis pühapäeval ka oma imareisilt tagasi, pakkisime kohvrid kokku ja sõit Stanthorpe'i poole võis alata. Osa asju pidime veel sinna jätma, kuna tüdrukute osad asjad olid ka seal ja siis me ei suutnud kõike kaaasa tassida.See selleks. Jõudsime siis ime läbi 9 ajal lõpuks karavaniparki,õues oli muidugi kottpime juba. Taksojuht ütles, et tema kaugemale sõita ei saa, sest tõkkepuu ei tule üles. Hakkasime siis jala valguse poole minema, kui tõke üles tõusis, nalja kui palju :D Kiku ja Jaanus leidsin meid lõpuks pimedas üles ja näitasid meile, kus karavanid on. Ütlen ausalt,esmamulje oli päris jube. Liisuga mõtlesime öösel magama jäädes, et kuhu me küll end seekord "joonud oleme". Hommik oli natukene parem,teised läksid tööle ja pidid ütlema, et me oleme kohal, siis järgmine päev saame ka tööle. Tegime siis Liisuga tuuri karavanipargile peale, päevitasime tunnikese, käisime toidupoes ja otsustasime, et meie karavanis elama ei hakka, vaid väikeses majakeses siin kõrval. Kunagi ehk suuda pilte ka lisada (lubasin seda eelmine kord ka, siiani pole seda lubadust täitnud, aga noh, siis on netiga jamad praegu, ehk järgmine nädal saan netiaega juurde osta oma netipulgale, siis on okei). Igatahes, karavan on 20 dollarit kallim näkku ja saigi tehtud. Seal on kohe soojem ja mugavam magada, tekk ja padigi on olemas. Karavanis on jube külm ja ainult lina ja padjapüür olemas :D külmkappja ja muu söögiga seotud on kõik ikka olemas, aga wc ja dushid on eraldi majas,aga kuna need on ilusad ja hoolitsetud, siis väga ei häirigi see praegu (: saab vähemalt raha säästa.
Ja siis tuli esimene tööpäev ja praeguseks hetkeks ka teine. Kaks päeva järjest umbes 10 tundi oleme kuuma päikese käes erinevast rahvusest inimestegam paprikapõlde rohinud. Oi, emme, kui sa mind näeksid, sa oleksid uhke, ehk tulen hakkan kunagi lõpuks ka kodus sind aiamaal aitama :D Igatahes, see on kõige karmim töö, mida ma elu sees teinud olen. Algab kell 5 hommikul ja lõpeb max kell 5 õhtul,praegu oleme varem lõpetanud, kuna päike on olnud lihtsalt nii lõõmav ja väsitav ning homme pidi veel kuumemaks minema. Juhuu! Vahepeal on küll kaks pausi, kuid need teevad uuesti tööle asumise veelgi raskemaks. Teisi töid on siin muidu ka, aga mina pole neid veel teha saanud. Eks näis, mis homne toob. Aga ma olen saanud aimu lihastest ja kontidest, mille olemasolust aimugi polnud, ma hetkel ka valutan üle keha ning sõrmedelt on nahk maas, sest käed higistavad kinnaste sees ja nahk hõõrub lihtsalt maha. Muidugi on ka veel riiete probleem, tahaks lühikesi asju kanda, sest nii palav on aga ei saa lühikesi pükse kanda, muidu on valus põlvi toetada ning lühikese pluusiga on see jama, et põled väga kergesti ära. Ma täna panin varrukateta pluusi ja mul on selline rant selja peal, mida mul pole kunagi varem olnud. Seepärast ongi pühapäev randipäev, sest see on vaba päev ja siis saab üritada rante vähemaks päevitada :D aga homme (kolmas päev siis) pidi alati kõige raskem olema ja siis läheb lihtsamaks. No ei jõua oodata :D aga paar nädalat kannatab siin vast ära. Maja on hea, eestlased on head ja palga üle ei saa samuti kindlasti mitte kurta.
Laupäeval läheme kõik linna pubisse, kus pidi hästi palju backpackereid käima, saab vahelduseks tsiviliseeritud inimesena välja näha. Karavanpargis kedagi väga ei ela ka, ainult nädalavahetustel rohkem ja linna on umbes 15min autoga ja kuna meil veel autot pole, siis peame ühe toreda vanamehe Johni peale lootma. Rõhk sõnal tore muidugi.
Aga praegu ongi kõik, imestan et sõrmed niigi palju trükkida suutsid.
Lähme nüüd pannkooke küpsetama ja umbes 8-9 ajal juba tuttu, sest äratus on pool 4 :D jube eks, mis elu see on! :D Aga tead, täitsa hea elu lühikeseks perioodiks :D
Kallid teile, igatsen ;) kommenteerige siis hästi palju, on hea üle pika aja midagi head lugeda ;)

No comments:

Post a Comment