Varsti olen vutiäss..

ehk siis kuidas mõnikord on meie tööülesandeks põllu pealt jalgadega kapsaid/salateid peenra pealt ära lüüa. Sisekülje löök on juba päris arvestatavaks muutunud :D Need ja ka paprikad kasvavad kilede vahel, nii et siis palju umbrohtu sinna ei tekiks ja siis on selle kilepeenra peal päris hea oma viha kapsaste peale välja elada.
Ega tegelikult siin palju midagi uut rääkida polegi. Eelmisel laupäeval tulid Stanthorpe'i eestlased meile külla, grill ja õlu. Meid oli kokku vist mingi 15 ja eestlasi tuleb linna aina juurde. Mingis mõttes suht kohutav, tahad midagi uut avastada ja ikka pead eestlasi igalpool nägema :D  (Aga Ann, sind ootan küll :D) Ann tuleb 8ndal detsembril Austraaliasse. Oeh, kui sa vaid teaks, kuhu sa ennast segad :D
Eile käisime Central pubis väljas, tähistamas Birgiti lahkumist. Ta hülgab meid täna paremate vete kasuks Sidneys. Enamus bossid tulid ka peole. Enne väljaminekut olime karavanipargi suures köögilaadses asjas. Peter mängis kitarri ja Kiku oli valmistanud meile võileiva- ja küpsisetordid. Nii head olid! Kiitused kokale.
Igatahes, ega järgneva kuu jooksul midagi suurt toimuma ei hakka vist. Nii et enne jõule väga midagi suurt teil siit leida ei ole :D
3.30 üles, 4.30 tööle, 4-5 ajal koju, kella 20 kandis magama, laupäeval väike pidu, pühapäev on puhkepäev. Ja selline rutiin veel järgmised kuu aega. Vahepeal peaks veel auto muretsema, ka maja võtmine Stanthorpe's on plaanis, tuleks odavam välja. Aga eks näeb, mis sellest saab.

Aga jube koduigatsus on peal, igatsen teid, mu kallid sõbrad ja pere ;) kolmas kuu pidigi ju kõige raskem olema. Kallistan mõttes ja tahan Tallinnasse ja emme-issi juurde!

Jalatallad valutavad

Tänaseks on 8 päeva farmitööst tehtud. 80 veel. Päris karm eks. Kui kolm kuud ühes farmis töötada, siis ei pea 88 päeva täis saama, aga me pole veel kindlad kumma kasuks otsustame, kuna vahepeal on aastavahetus ja jõulud ja siis vb ei taheta meid tagasi, kui me nii kaua ära oleme. Sest kõik ju lähevad selleks ajaks kuskile ära. Aga tegelt ma ei usu, et probleemi tuleb. Väga hea töökeskkond ja ülemused ja supervisorid on seal. Samas tahaks mina isiklikult küll kuskile puuvilja farmi minna (oleme praegu farmis, kus kasvatatakse põllul erinevaid rohelisi ollusi). Praeguawka oleme teinud päris mitut erinevat tööd, nagu näiteks rohimine, istutamine, sweepimine (ehk siis kilede pealt vana jama maha, kapsad vms) ja osal meist on õnnestunud isegi harvesteri peal lihtsamaid töid teha. Varsti hakkame meie ka asju korjama ning pakkima. Nüüd aga on ees kolm päeva rohimist, paprikad. See on hullumaja tegelt. 5 oled tööl ja enne poolt 4 kindlasti kohe koju ei saa. Kui päike paistab ja tuult pole, on lihtsalt surm. Aga noh, taaskord, ei kurda ja raha on hea :D Õhtuti jõuame koju, võtame ühe külma õlle, käime pesemas, teeme süüa, istume kaks tundi meie majakese ees ja läheme 8 ajal magama. Põnev eks :D kuu aega kannatame ära, siis saab trippima minna. Laupäeval saime isegi väljas käia, Stanthorpe’i linnas siis. Maksi taksoga 50 dollarit (37 eurot) üks ots, aga mis seal ikka :D pidu suurem asi muidugi polnud, disko mingis ainukeses normaalses pubis, kuhu kogunevad üldjuhul enamus linnas pesitsevaid bäkkpäkkereid. Inimesed see-eest on seal toredad. Aga ega tegelt palju rääkida polegi, iga päev on sama jama, kuu aega rutiini ja siis vaatab edasi. Selja põletasin tööl ära, nahk koorub maha, nii jube kontrast on, et süda läheb pahaks, aga eks tuleb kannatada.

Sireli, Vampire Diaries on nii sürr ja vahepeal ajab mind nii tigedaks aga ikka ma vaatan juba teist hooaega.

Pühapäev on randipäev..

ehk siis kuidas me lõpuks farmitöö saime.

Tüdrukud tulid siia juba eelmise nädala keskel, liitusid Jaanuse ja Taneli ja Birgitiga ühe karavanipargis, kuhu meie Liisuga jõudsime pühapäeva õhtul. Vahepeal oli mul muidugi veel viimane tööpäev pubis, mida ma vist juba mainisin, millele järgnes Luke'i sünna, kus ma viibisin tüdrukutest ainukesena. See oli suht jube, magama sain küll peale 4, vaikselt pidu edenes, aga peale selle et olin ainuke eesti tüdruk, olin ma ka ainuke tüdruk üldse,kui välja arvata Luke'i ema ja ühe külalise naine. Aga see-eest tasuta palju õlut ja superhead grilli, mis seal ikka, ei ei ütle.
Liisu tuli siis pühapäeval ka oma imareisilt tagasi, pakkisime kohvrid kokku ja sõit Stanthorpe'i poole võis alata. Osa asju pidime veel sinna jätma, kuna tüdrukute osad asjad olid ka seal ja siis me ei suutnud kõike kaaasa tassida.See selleks. Jõudsime siis ime läbi 9 ajal lõpuks karavaniparki,õues oli muidugi kottpime juba. Taksojuht ütles, et tema kaugemale sõita ei saa, sest tõkkepuu ei tule üles. Hakkasime siis jala valguse poole minema, kui tõke üles tõusis, nalja kui palju :D Kiku ja Jaanus leidsin meid lõpuks pimedas üles ja näitasid meile, kus karavanid on. Ütlen ausalt,esmamulje oli päris jube. Liisuga mõtlesime öösel magama jäädes, et kuhu me küll end seekord "joonud oleme". Hommik oli natukene parem,teised läksid tööle ja pidid ütlema, et me oleme kohal, siis järgmine päev saame ka tööle. Tegime siis Liisuga tuuri karavanipargile peale, päevitasime tunnikese, käisime toidupoes ja otsustasime, et meie karavanis elama ei hakka, vaid väikeses majakeses siin kõrval. Kunagi ehk suuda pilte ka lisada (lubasin seda eelmine kord ka, siiani pole seda lubadust täitnud, aga noh, siis on netiga jamad praegu, ehk järgmine nädal saan netiaega juurde osta oma netipulgale, siis on okei). Igatahes, karavan on 20 dollarit kallim näkku ja saigi tehtud. Seal on kohe soojem ja mugavam magada, tekk ja padigi on olemas. Karavanis on jube külm ja ainult lina ja padjapüür olemas :D külmkappja ja muu söögiga seotud on kõik ikka olemas, aga wc ja dushid on eraldi majas,aga kuna need on ilusad ja hoolitsetud, siis väga ei häirigi see praegu (: saab vähemalt raha säästa.
Ja siis tuli esimene tööpäev ja praeguseks hetkeks ka teine. Kaks päeva järjest umbes 10 tundi oleme kuuma päikese käes erinevast rahvusest inimestegam paprikapõlde rohinud. Oi, emme, kui sa mind näeksid, sa oleksid uhke, ehk tulen hakkan kunagi lõpuks ka kodus sind aiamaal aitama :D Igatahes, see on kõige karmim töö, mida ma elu sees teinud olen. Algab kell 5 hommikul ja lõpeb max kell 5 õhtul,praegu oleme varem lõpetanud, kuna päike on olnud lihtsalt nii lõõmav ja väsitav ning homme pidi veel kuumemaks minema. Juhuu! Vahepeal on küll kaks pausi, kuid need teevad uuesti tööle asumise veelgi raskemaks. Teisi töid on siin muidu ka, aga mina pole neid veel teha saanud. Eks näis, mis homne toob. Aga ma olen saanud aimu lihastest ja kontidest, mille olemasolust aimugi polnud, ma hetkel ka valutan üle keha ning sõrmedelt on nahk maas, sest käed higistavad kinnaste sees ja nahk hõõrub lihtsalt maha. Muidugi on ka veel riiete probleem, tahaks lühikesi asju kanda, sest nii palav on aga ei saa lühikesi pükse kanda, muidu on valus põlvi toetada ning lühikese pluusiga on see jama, et põled väga kergesti ära. Ma täna panin varrukateta pluusi ja mul on selline rant selja peal, mida mul pole kunagi varem olnud. Seepärast ongi pühapäev randipäev, sest see on vaba päev ja siis saab üritada rante vähemaks päevitada :D aga homme (kolmas päev siis) pidi alati kõige raskem olema ja siis läheb lihtsamaks. No ei jõua oodata :D aga paar nädalat kannatab siin vast ära. Maja on hea, eestlased on head ja palga üle ei saa samuti kindlasti mitte kurta.
Laupäeval läheme kõik linna pubisse, kus pidi hästi palju backpackereid käima, saab vahelduseks tsiviliseeritud inimesena välja näha. Karavanpargis kedagi väga ei ela ka, ainult nädalavahetustel rohkem ja linna on umbes 15min autoga ja kuna meil veel autot pole, siis peame ühe toreda vanamehe Johni peale lootma. Rõhk sõnal tore muidugi.
Aga praegu ongi kõik, imestan et sõrmed niigi palju trükkida suutsid.
Lähme nüüd pannkooke küpsetama ja umbes 8-9 ajal juba tuttu, sest äratus on pool 4 :D jube eks, mis elu see on! :D Aga tead, täitsa hea elu lühikeseks perioodiks :D
Kallid teile, igatsen ;) kommenteerige siis hästi palju, on hea üle pika aja midagi head lugeda ;)

Hello, my name is Tanya Redman...

.. ehk siis kuidas ma täna arsti juures vastuvõtul käisin ja süsteemi petsin :D minusugusele oleks visiit maksnu 75 dollarit, aga kuna vaene seljakotirändaja ei saa seda endale lubada, kasutasin töökaaslase MediCare kaarti ning teesklesin et olen tema. Kogu asi tasuta. Võeti verd ja isegu uriiniproov, loodetavasti jään elama :D
Ning täna sain maitsta ka känguruliha. See maitses nagu šašlõkk :D aga pannil tehtud. Väga hea oli, aga rohkem vist ei taha ka :D mõte sellest, et siin lastakse kängurud maha sellepärast, et neid on nii palju ja söödetakse koertele ei tekita väga isu selle järele :D
Ja eile nägin maailma kõige armsamat suurt rohelist konna ka, kes kätte võttes enam lahkuda ei tahtnud :D
Hetkel on kell peale 10 õhtul, mu viimane tööpäev pubis on läbi saanud. (hommikul koristan pubi ära ka veel muidugi) Aga üks tore tüdruk Billie tõi mulle kõige parema mudakoogi, mida elu sees saanud olen ning minu nimi oli sellele ka kirjutatud :D ma hiljem lisan siia pildid ka, kui ma ära ei unusta. Nüüd tehakse mulle vist paar jooki välja sünna ja viimase õhtu puhul ning saabki rahuliku südamega neile tsau öelda ning homme Harrisville'i tolmu jalge alt pühkida.
Kiku ja Liisi on hetkel Stanthorpe's ja tundub, et Liisu ja mina järgneme neile pühapäeval, nii et it's all good! (:

Melbourne Cup...

... ehk siis päev, millal osad firmad on lausa kinni, sest seda peetakse pooleldi pühaks. Kes siis ei tea, siis see on hobuste võidusõit, mis kestab vaid kolm minutit. Selle kolme minuti jooksul, pubid, mis on lahti, ei pea mitte kedagi teenindama, kui on jook otsas, tough luck, pead kolm mintsa ootama. Ja siis peale tavaliste kihlvedude saab ka osa võtta nö "sweep"idest. Ehk siis 1, 2, 5 ja 10 dollari sweepid. Et maksad raha, nimi pannakse kirja ning võistluse eelneval päeval loositakse sulle hobune, mitte nii et sa ise hobuse valid. Panin ka 3 1$ eest. Kõik kolm hobust olid vahepeal esikolmikus, aga lõpuks ei võitnud ma ikka midagi :D oh well :D

Ja täna sain mootorrattaga ka sõita. Ian viis mind tüdrukuid farmi vaatama (kus nad täna töötasid porgandite ja peetidega, jep, nendega koos, mitte nende kallal). Ja siis sõitsime niisama ringi. Ja maailma parimat jääkohvit sain ka. Vb saan kunagi paremat, aga siiani oli see parim. Ja ühe korra, kui vahepeal olime peatuse teinud ja uuesti sõitma hakkasime ja kiirus oli juba päris kiire, sain kiivri liikumistest aru, et ma olin selle alt kinni sidumata unustanud :D lollakas! Minuga on seda varem ka juhtunud. Õnneks suutsin talle märku anda, et ta vaiksemaks võtaks ja sidusin selle nii kinni, et ta aru ei saanud :D

Kolm tööpäeva veel, siis laupäeva õhtul Brisbane'i sünnale ja loodetavalt pühapäeval farmi (8